12. juulil 2010 kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Heikki Leisi ja Toomas Kuusingu ühine joonistuste ja linoollõigete näitus „Joon istus ja lõige noolis“.

Avamisel astub üles üllatusesineja.

Heikki Leisi looming ja tegevuse kohta on öelnud Navitrolla järgmist: “Heikki Leisi kunstiga sain tuttavaks enne, kui tema endaga. Olin neid pilte nähes rabatud ja meeldivalt üllatunud, sest mulle meeldib seda sorti kunst, eriti kui kunstnik peab ennast ületama nii vaimselt kui füüsiliselt. Vana hea oma käega nikerdamine on tõeline kunst ja seda Leis valdab. Samas pole tegemist lihtsalt laastukorvide punumisega, vaid meie meeled püütakse nende piltidega nii osavalt lõkus, et sellest saame aru alles siis, kui on juba liiga hilja…Heikki Leisi kunsti saavad kodus järgi proovida ka andetumad. Minge peegli ette ja te näete seal üldjuhul vastu vaatamas maailma kõige armsamat inimest. Siis võtke teine peegel ja peegeldage omakorda talle ennast vastu. Te saate maailma armsaima lõpmatuse kogemuse, just need tunded, mida Heikki Leisi pildid teis avavad. Seda ei maksa liiga palju muidugi järele teha, sest kunst pole nõrkadele. Tõeline kunstnik elab iga tööga läbi kogemuse, mis on võrreldav indiaanlaste päikesetantsu rituaaliga. Kes ei tea, mis on päikesetants, siis lühidalt kirjeldades näeb see välja sedasi – Päikesetõusu ajal torgatakse osalejatel läbi naha ja lihaste köied, mis seotakse maa sisse raamitud palgi külge. Terve päeva peab päikesetantsija olema kõige palavama päikese käes ja säilitama teadvuse. Kui kaotad korrakski ennast, siis oled rituaalist väljas. Loojangu ajal peavad osalejad oma jõuga köied nahast ja lihastest lahti rebima. Neid päikesetantsijaid, kes seda suudavad, austati kõigis suguharudes kompromissitult. Nautigem siis seda kunsti, kus me ise ei pea kannatama, aga võime imetleda meisterlikkust ja seda midagit, mida ei saagi sõnadega seleteda…”

Toomas Kuusingust kirjutab kunstnik ja sõber Remo Randver järgmist: „Toomas Kuusingu graafika kohta on öeldud igasuguseid hirmsaid asju. Ühed nimetavad seda sürrealistlikuks, teised Gary Larsonlikuks absurdihumoorikaks ning kolmandad ei saa lihtsalt aru, kuidas ta viitsib neid jooni linooli sisse vedada. Võiks õelalt väita, et eksperimentaalsus näib olevat tema puhul täielikult välistatud. Samas ei saa loopida süüdistusi tema teoste kuivuse, liigse akadeemilisuse või igavuse pihta. Mina võin teile öelda, et Toomas Kuusingu graafika puhul on tegu enamasti apokalüptilise ettekuulutusega, täiesti reaalsete tegelastega
tegelikust maailmast. Mitte miski pole väljamõeldis ja liialdustega pole samuti tegemist. Kes arvab aga vastupidist ja peab Toomas Kuusingu kunsti fantaasiaks, see ise on süüdi selles, et ta näha ei oska seda, mida paljud teised näevad ja seda juba pikka aega.
Arvestades peagi saabuvat maailmalõppu, võib Toomase loometööd väga päevakohaseks ja vajalikuks pidada.“

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus ootab huvilisi esmaspäevast reedeni kell 12 – 18:30 kuni 06. augustini 2010, külastamine on tasuta.

Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii
tel. 78 28 740; 53 016 003 / e-kiri: jana.huul@vorukannel.ee